Nüüd, kui käes on kõle sügisilm, on paras aeg meenutada positiivseid emotsioone möödunud suveperioodist!
Ühel ilusal õhtul vaatasin juhuslikult järgneva päeva ilmaennustust ja märkasin, et eeloleval ööl langeb sünoptikute sõnul õhutemperatuur lausa 6 kraadini. Minule tähendas see ainult üht – tuli otsida modell, kes oleks suuteline end enne päikesetõusu maast lahti ajama. Esimese hooga tuligi mõte, et helistan Greete Arenile – talle idee meeldis ja nüüd tuligi loota, et õhtutemperatuur langeks võimalikult madalale.
Miks just madalale? Ikka seetõttu, et kui päikesetõusuga maa soojaks läheb, siis tekib temperatuuride erinevuse tõttu korralik udu ja seda me varahommikul jahtima läksimegi. Esimeseks lokatsiooniks valisime Tartust veidi väljas oleva jõeäärse ala. Enne reaalset päikesetõusu oli Emajõe ääres juba parajalt valge, kaldal askeldasid juba esimesed kalamehed ning meie.
Järgmist lokatsiooni otsides sõitsime ja ekslesime mööda külavaheteid küllaltki pikalt ringi, olime tegelikult juba lootuse normaalse võttepaiga osas kaotanud, sest päike oli juba küllaltki kõrgel ja loodetud massiivset udu ei olnud mitte kusagil.
Aga nagu öeldakse, lootus sureb viimasena – täiesti suvalise maantee ja metsatuka vahel oligi täpselt see mida me otsisime! Täpselt õigel kõrgusel päike, märg muru ja meeletu udu. Antud fotosessiooni kõige maagilisem foto on Teie ees.
